Elu jooksul me omandame palju erinevaid harjumusi ja oskusi. Näiteks õpime juhtima autot. Neid oskusi loetakse väga tähtsateks, kuid mitte ükski neist ei pikenda meie eluiga.... Ja kui inimene kaotab tervise, siis kõik teised oskused-harjumused kaotavad tähtsuse. Paljud rikkad inimesed haigestudes räägivad, et nad ei vaja enam elus midagi: ei võimu, suvilat..... Saaks vaid tervise tagasi. Just tervisesse me aga suhtume enesestmõistetavalt. Justkui oleks see meile antud igaveseks ja seda jagub lõpmatult.
See on kolossaalne eksitus, sest me teeme oma elus pidevalt asju, mis meie tervist rikuvad. Mõelge vaid: 80% sellest, mida me teeme oma elus, teeme me valesti!
Näiteks. Teadlikult või ebateadlikult, juues Coca-Colat, mõtlemata sellele, mis see jook teeb meie verega või neerudega, ikka joome. Me mürgitame oma lapsi, valmistades neile suppi Galina Blanca puljongikuubikutest, mis sisaldavad glutamaatnaatriumi (E-621). See info ei ole mingi väljamõeldis. Kõik need andmed on saadaval ka internetis. Seal on andmeid kogu maa praktiseerivate arstide tööst. Need siin on ühed viimased. Kõik, millest saab siin juttu olema, saab olema karm. Teistmoodi inimesed kuulda ei võta. Te võite juua vett ja võite mitte juua. Keegi teid ei käsi ja aru ei päri. Oma tervise ja elu eest vastutate TEIE ISE. On asjad, mida isegi arutada ei ole vaja. Näiteks, et söögi kõrvale ei tohi juua. Inimene ei tohiks juua vähem vett päevas kui 1,5 liitrit juba sellepärast, et neerud oma normaalseks elutegevuseks peavad eritama 1,5 l uriini ööpäevas. Kui me asendame vee teega, kompotiga, mahlaga, kohviga, kaljaga, siis ei saa neerud nii palju uriini eritada, sest need on organismi mõistes söögid. Maos on soolhape. Ja seda toodetakse veest.
Keemiat ei ole ka keegi ära muutnud. Valk laguneb endiselt 60` juures. Kuidas te sünteesite temast midagi, kui ta on lagunenud... Kõikides maailma traditsioonilistes köökides töödeldakse toitu kuni 60` juures. Te võite seda teha, võite mitte. Kui haigeks jääte, küsite endalt : MIDA ma tegin valesti ?...... Ja hakkate ravima tagajärge.
On olemas aksioomid, mis meile ei meeldi ja me hakkame sisemiselt nende vastu tõrkuma. Näiteks: miks ei tohi süüa suhkrut? Aga sellepärast, et ta tõmbab rakust vee välja. Sellepärast tuleb teda süüa vähe. Kindlasti olete näinud, kuidas maasikatele raputatud suhkur kiirelt märjaks läheb - maasika rakud annavad vee ära. Kui TEIE sööte suhkrut või joote midagi magustatut, siis annab teie rakk vee ära. Kui raputate kurgile soola - annab kurk vee ära. Kui sööte soolast kurki, annab teie rakk vee ära ja kuivetub, närtsib.
Meditsiin on see, mille otsa me komistame. Sest meil eksisteerivad riiklikud standardid, mille järgi arstid peavad tegutsema. Iga haiguse kohta on ettekirjutus: kui valutab see, siis tee seda ja toda. Mõnitamine seisneb selles, et riik võttis arstilt vastutuse enda peale. Kui arst tegi kõik nii nagu kirjas on ja ette nähtud standard nõuab, siis arst ei vastuta millegi eest. See tähendab haigel lihtsalt ei vedanud ja ta suri..... Kui arst oleks teinud midagi teistmoodi ja patsient oleks surnud, siis peaks vastutama arst isiklikult. Seepärast ükski ametlikult töötav arst ei taha rikkuda riiklikke standardeid ja kardab seda teha. Sest kes tahaks vastutada? Arstid on seatud kaksipidisesse olukorda ja neid tuleb ka mõista. Kuid teid selline olukord ei rahulda. Siis äkki ei tasuks vastutust oma tervise eest enda õlult sokutada kaasaegse meditsiini kanda? Tasuks hoopis selgusele jõuda paljude haiguste tekke põhjustes.
Artikli koostaja: Anna Kerka
| 
